Täispuidust korpustaru või soojustatud korpustaru

Kõige levinud tarutüüp maailmas on täispuidust korpustaru Langstroth raamile. See on nö külm taru, kus soojustus puudub. Tegemist on hea standardse tarutüübiga, mis võimaldab mesindada väga efektiivselt ja suures koguses. Samas maksvad mesilased suurt lõivu.


Mida ütleb teadus täispuidust korpustarude kohta?



korpustaru, korpustaru müük, farrar kärjeraam, lesehaue, taruraamid
Minu allesolevad täispuidust külmad tarud on üksteise kõrval. Talvel panen vahele finnfoam plaadi ja surun tihedalt kokku.

Kalle Toomemaa oma teoses "Mesilasperede talvitumine" on antud teemat mõnevõrra lahanud, kuid möönnab, et vaja on teha täiendavaid uuringuid.


Täispuidust korpustaru on üldjuhul 20-22mm paksuse seinaga ja seda hakkas väga laialdaselt propageerima Farrar. Farrari väitis et mesilaskobar taruruumi ei küta ja pika külmaperioodi

jooksul langeb soojustatud tarus temperatuur sama madalale kui soojustamata tarus. Nii polevat tähtis, kas taru on õhukese- või paksuseinaline, tähtis on pere tugevus, pealegi ei saa pere hoolikas soojustamine hoida alal püsivat temperatuuri, kuna lendlad on avatud. Seetõttu on arvatud soojustusel olevat pigem psühholoogiline tähtsus mesiniku jaoks kui reaalne väärtus mesilasperele, sest see annab mesinikule rahulolutunde heast suhtumisest mesilastesse. Farrari idee oli, et parim soojustus on rikkalikud söödavarud tarus. (ibid)


Toomemaa on öeldnud, et Langstrothi korpustaru on kuulutatud parimaks nii mesilastele kui mesinikele ja on maailmas seetõttu kõige rohkem levinud. Huvitav on märkida, et seesama tänapäevane Langstrothi taru ei ole tegelikult Langstrothi taru. Selle sisemõõdud ja raamimõõdud on küll Langstrothi omad, kuid soojustus on “ratsionaliseerimise” käigus kaduma läinud. Aga 19. sajandil ehk Langstrothi ajal hinnati kõrgelt tarude head soojustust. Hiljem sellest loobuti ja see muutis tarud lihtsamaks ja odavamaks, mis aitas kaasa kaasaegse laiahaardelise tööstusliku ehk “hooldusvaba” mesinduse arengule, kus üks mesinik suudab pidada sadu ja tuhandeid peresid. (ibid)


Erinevaid teste on tehtud söödakulu ja pere tugevuse osas. Norra tingimustes oli söödakulu 60 mm seinapaksusega tarudes 38% väiksem kui 22 mm seintega tarudes, haudme hulk aga kevadel 3‒12% suurem ja perede nõrgenemine talve jooksul väiksem. Poola tingimustes on leitud külmades tarudes soojadega võrreldes rohkem talvelangetist ja niiskust, ka söödakulu oli 0,5‒1,1 kg võrra suurem. Poolas leiti Langstrothi soojustatud tarudes söödakuluks 0,5 kg ja soojustamata tarudes 0,65 kg kärje kohta. Ka Leedu tingimustes teatatakse halvemast talvitumisest üheseinalistes tarudes. Külmade tarude seintel ja kärgedel on leitud kevadel rohkem niiskust ja hallitust ning nendes on täheldatud suuremat perede nõrgenemist talvel ja aeglasemat arengut kevadel. Erinevust perede tootlikkuses järgneval suvel ei ole märgatud. Märgitakse veel, et kahe avatud lendlaga (alumise ja ülemisega) tarudes, aga samuti tuule eest kaitsmata aladel, tarvitavad pered talve jooksul rohkem mett.(ibid)


Külmade tarude seintel ja kärgedel on leitud kevadel rohkem niiskust ja hallitust ning nendes on täheldatud suuremat perede nõrgenemist talvel ja aeglasemat arengut kevadel.

Juba 19. sajandist on teatatud mesilaste talvitumisest mulla all maa sisse kaevatud aukudes ja tranšeedes. Hea talvitumise korral nägid pered kevadel välja nii nagu sügisel sinnapaneku ajal: langetis ja roojaplekid praktiliselt puudusid ning mett oli tarvitatud vaid 4‒6 kg pere kohta. Talvitunud pered olid kevadel väga töövõimelised ja andsid suvel head tulu. Siberis tehtud sellealastes uuringutes tarbisid mulla all talvitunud pered umbes 2 korda vähem mett kui talihoones talvitunud pered ja neil oli väljatõstmise ajal alati rohkem hauet. See näitab, et nõrk ventilatsioon vähendab soojuskadusid ja loob mesilastele soodsamad talvitumistingimused ning aitab säilitada mesilaste energiat kevadiseks arenguks. (ibid)


Loomulik (passiivne) ventilatsioon tarus toimub nii, et kui välistemperatuur on madalam kui temperatuur pesa sees, tõrjutakse taruõhk välja, ja mida suurem on temperatuuride erinevus, seda tugevam on ventilatsioon. Kui välistemperatuur saab pesasisesele temperatuurile lähedaseks, siis ventilatsioon väheneb või lakkab. Nii töötab loomulik ventilatsioon halvemini pehmetel talvedel ja mesilased on siis sunnitud rakendama aktiivset ventilatsiooni ning kulutama selleks lisaener giat. Talvepesade hea soojustus tagab nõrga, kuid piisava ventilatsiooni ja väldib pesas ülemäärase niiskuse tekkimist. On selge, et külmades korpustarudes ja teistes õhukeseseinalistes tarudes ei saa loomulik ventilatsioon normaalselt toimuda ning niiskus ja hallitus kogunevad taru alaossa ja põrandale. Selle vähendamiseks tugevdatakse ventilatsiooni, ehk teisisõnu, suurendatakse taas soojuskadusid ja mesilaste

organismi kurnatust. (ibid)


Tarudes, eriti külmades tarudes on sagedaseks probleemiks niiskus ja hallitus. Seda tuleks võimaluse piires vältida. Liigniiskuse moodustumise reeglid on järgmised:

• mida õhemad (külmemad) on taru seinad, põrand ja lagi ning mida külmem taru ümbritsev õhk, seda rohkem on pesas niiskust;

• mida suurem on pesaruum (kärgede arv pesas) ja mida väiksem mesilaste kobar selles, seda rohkem on pesas niiskust;

• mida kaugemal on taru seinad mesilaste kobarast, seda rohkem on tarus niiskust.


Minu kogemus korpustarudega


Mina olen kasutanud 22mm seinapaksusega korpustarusid, isetehtud penoplastist korpustarusid ja soojustusega korpustarusid. Tuleb ka arvestada, et ma ei kata oma tarusid ega vii neid ka kuhugi ruumi või "katuse" alla.


22mm seinapaksusega korpustaru


Plussid:

- kerge;

- lihtne;

- tugev;

- kestab kaua;

- saab põletada (kuigi ma seda ei tee, sest see rikub vaid mesilaste poolt tehtud hea töö) ehk kerge puhastada;

- looduslik ja öko;


Miinused:

- tugevam niiskus ja hallitus, kui teist tüüpi tarudes;

- kevadine areng on aeglasem;

- pere sööb rohkem;

- langetist on palju rohkem, sh langetis läheb tihti hallitama;

- ei saa panna talvituma nõrku peresid;

- tihti pere end täis roojanud.


Penoplasttarud


Plussid:

- väga hea talvitumine;

- puudub hallitus;

- väga vähe langetist;

- väike söödakulu;

- pere on kevadel väga suur;

- kiire kevadine areng;

- hauet hakatakse tegema varem (PS! See on tegelikult ohuks, võivad nälga jääda);

- kerged;

- kestavad kaua.


Miinused:

- väga haprad ja nõrgad;

- ei ole looduslik;

- ei saa kasutada mahemesinduses;

- mesilased purustavad ääred;

- tihased nokivad puruks ja häirivad peret. Tihaste nokitud peredes selgelt näha tarusisest roojamist;

- hiir läheb kergelt läbi.


Soojustusega korpustarud


Plussid:

- hea talvitumine;

- langetist on vähe;

- kerged;

- tugevad;

- pigem looduslikud;

- vastupidavad;

- söödakulu on väiksem;

- kiire kevadine areng;

- vähem hallitust;

- pole olnud veel ühtegi täis roojatud pesaga peret.


Miinused:

- külmasildade tõttu võib tekkida hallitus;

- EPS soojustusega tarusid ei saa kasutada mahemesinduses.


Siinkohal pean kindlasti mainima, et korpus ise on vaid üks osa valemist, mis tagab korraliku talvitumise. Olulised on ka tarupõhi, lennuava suletus ja tarulagi. Muidugi ei tohi katus läbi lasta.


Peale Toomemaa teose lugemist olen läinud üle soojadele korpustarudele. Mõned külmad on veel alles, kuid neid ma ära ei viska - neid saab kasutada suvel. Nendes külmades tarudes, mis mul veel on, neis talvituvad pered kaheksa raamilisena, seejuures külgedel on finnfoam soojustusplaadid.


Külmades ja vanemates soojades tarudes (külmasillad, mille tekitavad puidust osad ja halvasti pandud soojustus) on probleemiks jätkuvalt hallitus, kuid käesoleva aasta peavad mõned pered veel vastu pidama. Lisaks on nad mul talvel kõrvuti tihedalt üksteise vastas, seejuures erinevate perede vahel on veel 1 koht finnfoam plaati.


Sellel aastal katsetasin uue tehnoloogiaga korpustaru, mille eesmärk oli ühildada penoplasttaru ja täispuittaru plussid ning eemaldada miinused. Neid saate osta ka meie kodulehelt e-poest.